05.03.1992. aastal EV Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu seadluse “Harju Maakonna Vasalemma valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta”, mis jõustus tema vastu võtmise päevast. Kuna Vasalemma vallas oli taastatud juba viis talumajapidamist, siis 01. Märtsil 1992.aastal moodustati Vasalemma Taluselts.Vasalemma vald on Eesti Vabariigi üks väiksemaid ja tekkeloolt omanäolisemaid valdu. Kohalikule elanikule on nimi Vasalemma ammutuntud ja igiomane, läbi põimitud aja-ja kultuurilooga, isiklike ja perekondlike mälestusega.Vasalemma vald asub Tallinnast ca 38 km kaugusel edelas Keila – Haapsalu mnt ja Tallinn – Riisipere raudtee vahelisel alal. Vallas on 3 alevikku: Vasalemma, Rummu ja Ämari ning 2 küla: Veskiküla küla ja Lemmaru küla. Valla pindala on 44.4 km2 ja elanikke ca 3000.Vasalemma vald on väike, kuid oma lubjakiviga, nn Vasalemma marmoriga tuntuks saanud. 1241.a märgiti esmakordselt Vasalemmat “Taani hindamisraamatus” külanimena (Wosilki). 1893.aastal valmis Vasalemma sümboliks saanud mõisaloss, mis kuulub neogootika paremate näidete hulka. Hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all ning pakkunud huvi paljudele filmiloojatele. 1922.aastast asub lossis kohalik kool – Vasalemma Põhikool.Tuntust on Vasalemmale toonud Tartu Ülikooli esimene eesti soost lektor, Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige Dietrich Heinrich Jürgenson (1804 – 1841), kes sündis Vasalemma mõisas vabatalupojast kingsepa pojana. Vasalemma jõekääru rajas oma perekonnale kodu ja rahula lasteluuletaja, koolikirjanik Julius Oengo (Õngo) – J.Oro.Seoses Tallinn – Haapsalu raudtee ehitamisega loodi Vasalemma raudteejaam. Männimets ja liivane pinnas meelitasid kohale suvitajaid. Tekkis Vasalemma aedlinn. Talude ja aedlinna rahvas tegutsesid eraldi seltsides, kuid mõlemad olid ettevõlikud. Pärast sõda hakkas laienema paekivi tootmine, tuli juurde palju rahvast. Laienes elamuehitus. Jätkus tööd ja leiba. 1945.a loodi Vasalemma külanõukogu, mis haaras ka Nahkjala, Ohtu, Lehola ja Maeru külad. Toimusid mitmed piirimuudatused, liideti Ämari ja Rummu. Läbi valla voolab Vasalemma jõgi (kogupikkusega 50 km, jõgikond 403 km2), mis algab Kernu lähistelt ning suubub Madise ja Laoküla vahel Pakri lahte. Suuremad lisaharud on Munalaskme ja Maeru oja. Vald paikneb läände madalduval Põhja – Eesti lavamaal. Viljakad alad on osaliselt põllustatud, palju on metsa, puisniite. Kaasajal on põllumajanduslik tootmine tagasihoidlik, piirdudes vähese arvu talumajapidamistega. Tuntud on Allika turismitalu.Paekivi kaevandamisega tegeleb Vasalemma Partek Nordkalk Eesti AS. Varem murti Vasalemma ümbruses leiduvat jämedaist kivististe murdosakestest koosnevat marmorit meenutava struktuuriga lubja- ehk paekivi käsitsi ehituskiviks (Vasalemma mõisaloss jt), kasutati lubjapõletamiseks, hiljem killustikuks. Vasalemma karjäär võtab enda alla ligi 200 h, omahinna teeb kõrgeks suhteline kaugus sadamast – 33 km.Autoteenindusega tegeleb AS KeVa filiaal. Valla territooriumil asuvad 2 vanglat – Murru ja Ämari. Väljavaateid omab Ämari lennubaas.Valla potentsiaal on seotud ettevõtluse arendamisega, investorite kaasahaaramisega, et leida rakendust vabale tööjõule.
Traditsioonilised Vasalemma päevad viiakse läbi suvisel ajal viie aasta järel, tähistamaks Vasalemma esmamärkimist 1241.aastal.
