Vasalemma lähistel asuv Ämari lennuväli ja 2017. aastal moodustatud Lääne-Harju vald on kaks teemat, mis puudutavad iga siinset elanikku. Ämari alevik kuulus kuni haldusreformini Vasalemma valda ning nüüd on mõlemad osa Lääne-Harju vallast. Selles loos tutvustame lennuvälja ajalugu ja uue valla ülesehitust.
Ämari alevik
Ämari on alevik Lääne-Harju vallas. Ämarit on esimest korda mainitud Taani hindamisraamatus küla nimega Hemaeri. 1413. aastal mainitakse praeguse aleviku kohal olnud küla Happemat, mis müüdi Padise kloostrile. Aastast 1592 on teada küla järgi nimetatud Ämari mõis, küla ennast nimetati aga Suurkülaks. Kuni 2017. aasta haldusreformini kuulus Ämari Vasalemma valda ning tänapäeval on aleviku tuntuim objekt Ämari lennubaas, mille juures asub ka Ämari lennuväekalmistu.
Lennuvälja sünd
15. mail 1940 allkirjastati Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu sõjaväeline kokkulepe, millega otsustati ka Ämari mõisa tulevik. Ämarisse kavandati 240 hektarile Suurküla lennuväli ning kõik maa-alad tuli Punaarmeele üle anda 1. juuniks 1940.
Lennuvälja väljaehitamist jätkati 1945. aastal, kui NSV Liidu Kaitseministeerium rajas sinna Balti laevastiku mereväe varulennuvälja. Seal baseerusid amfiibsed vesilennukid Catalina PBY-5A ja hävituslennukid Jak-9P. 1952. aastal sai Ämarist seal asunud üksuste põhilennuväli, mida nõukogude ajal tunti Suurküla lennuvälja nime all.
Külma sõja aastad
Ulatuslikum laiendamine algas 1956. aastal, kui rajati 2450 m pikkune lennurada. 20. sajandi viimasel veerandil kasutas lennuvälja Balti laevastiku pommituslennuvägi. Algul baseerusid seal MiG-15 ja MiG-17, hiljem MiG-21 ja MiG-27 ning pommitus- ja ründelennukid Su-24, ajuti ka transpordilennukid An-12 ja An-26. Ämari polgu kütuse vaheladu asus Vasalemmas.
Üleminek Eestile
Aastatel 1991–1994 oli lennuväli Venemaa Föderatsiooni lennuväe valduses ning seal asunud 170. merelennuväepolk viidi üle Tšernjahhovski lähedale. Eesti võttis lennuvälja üle 1994. aastal. 3. aprillil 1996 läks see Kaitseministeeriumi haldusse ja 19. detsembril 1996 Õhuväe Staabi valdusse. 15. mail 1997 asutati Ämaris lennubaas, millest kujunes rahvusvaheliste ühisõppuste paik.
NATO lennubaas
Oktoobris 2000 lisandus lennubaasile radarjaam ning Ämari õhuseirekeskus lülitus Balti riikide õhuruumi seirevõrku BALTNET ja aprillis 2004 NATO õhukaitsevõrku NATINEADS. Juulis 2004 avati baasis kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele pühendatud Kalju Reiteli skulptuur “Viimane lend”.
2010. aastaks rekonstrueeriti lennuväli ja see sai NATO nõudeid arvestava 2750 m pikkuse maandumisraja. 2024. aastal tehti lennuliiklusala remont, mis maksis ligikaudu 18,5 miljonit eurot, millest 12 miljonit panustas Luksemburg.
Lääne-Harju valla teke
2016. aastal peeti läbirääkimisi Keila valla, Padise valla, Paldiski linna, Vasalemma valla ja Lääne maakonna Nõva valla ühinemiseks, kuid ühinemisleppeni ei jõutud. Seejärel otsustas valitsus 6. juulil 2017 Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla sundliita. Algselt sooviti liita ka Keila linn, kuid linnavolikogu vastuseisu tõttu loobuti sellest.
Padise ja Vasalemma vald vaidlustasid sundliitmise kohtus. Õiguskantsler Ülle Madise vastuolu põhiseadusega ei leidnud ning 19. oktoobril 2017 jättis ka Riigikohus kahe valla ühiskaebuse rahuldamata.
Esimesed valimised
15. oktoobril 2017 valiti Lääne-Harju vallavolikogu esimene, 21-liikmeline koosseis. Absoluutse enamuse ehk 13 kohta sai Valimisliitude Ühendus, Eesti Reformierakond ja valimisliit Hea Tahe said kumbki neli kohta. Volikogu esimene istung toimus 30. oktoobril Vasalemma vallamajas ja esimeheks valiti Külli Tammur. 4. novembril, samuti Vasalemmas, valiti vallavanemaks Jaanus Saat.
Valla ülesehitus
Lääne-Harju vald asub Soome lahe kaldal, piirnedes idas Harku valla ja Keila linnaga, kagus ja lõunas Saue vallaga ning läänes Lääne-Nigula vallaga. Vallakeskus on Paldiski ning teenuspunktid on endiste vallavalitsuste asukohtades Keilas, Padisel ja Vasalemmas. Vallas on üks linn, kuus alevikku – Karjaküla, Keila-Joa, Klooga, Rummu, Vasalemma ja Ämari – ning 46 küla.
Volikogul ei ole kindlat asukohta: istungeid peetakse vaheldumisi endiste omavalitsuste aladel. Vallavalitsus on alates 2021. aastast viieliikmeline ja asub Paldiskis. Üleminekuperioodil oli vallavalitsuses seitse liiget, kellest neli vastutasid Keila, Padise, Paldiski ja Vasalemma piirkonna eest. Endisest Vasalemma vallast loe lähemalt loost Vasalemma valla ajaloost.
Paldiski – valla keskus
Lääne-Harju valla keskus Paldiski asub Pakri poolsaarel ning linna koosseisu kuuluvad ka Suur- ja Väike-Pakri saar. Kuni 1762. aastani kandis koht rootsipärast nime Rågövik ehk Rogerwiek ning aastani 1933 nime Baltiiski Port. Linnaõigused sai Paldiski 1783. aastal.
17. sajandil ehitasid rootslased sinna sadama. Pärast Põhjasõda alustas Vene keiser Peeter I 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja lainemurdjate ehitust, mis tema surmaga katkes. Pakri lahel oli teiste sadamakohtade ees kolm eelist: see on praktiliselt jäävaba, väga sügav ning tormide eest kaitstud. 1870. aastal valminud Balti raudtee läänepoolne lõppjaam oli Paldiskis. 1775. aastal toodi Paldiskisse sunnitöölisena Pugatšovi ülestõusus osalenud Salavat Julajev, kellele on linnas püstitatud mälestussammas.
5. juulil 1912 kohtusid Paldiski reidil Vene keiser Nikolai II ja Saksa keiser Wilhelm II, kes saabus jahil Hohenzollern II. Keisrijahil Štandart peeti lõuna 50 inimesele ja arutati poliitilist olukorda Euroopas, kuid see ei aidanud Esimest maailmasõda ära hoida.
Eesti ajal asutati 1921. aastal Paldiski vabasadam ning 1933. aastal nimetati linn Paldiskiks. 1939. aasta baaside lepingu järgi sai NSV Liit õiguse rajada Paldiskisse sõjaväebaasi. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski iseseisev omavalitsus, haldusreformist alates on see vallasisene linn.
Paldiski tunnuslause on “Rohelise energia linn”: poolsaare põhjaossa on rajatud Pakri ja Paldiski tuulepark ning Pakri päikeseelektrijaam. Linnas asuvad Lõunasadam ja Põhjasadam, kujur Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum ning poolsaare tipus Pakri tuletorn. Tallinnaga ühendavad linna elektrirong ja buss.
