Vasalemma nimi on Eestis tuntud eelkõige ühe kivimi tõttu. Vasalemma “marmor” ehk Vasalemma paekivi on valkjashall hästi töödeldav marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga lubjakivi, mida leidub Vasalemma ja Padise ümbruse maapõues. Selles loos tutvustame kivi omadusi, kaevandamise ajalugu, Rummu karjääri ning hooneid, mis sellest kivist on ehitatud.
Mis kivi see on
Kuigi kivi kutsutakse marmoriks, on see geoloogiliselt lubjakivi, mis koosneb jämedatest kivististe osakestest. Marmorilaadse välimuse ja hea töödeldavuse tõttu on seda kasutatud nii ehituskivina kui ka skulptuuride valmistamiseks. Kivi on nii iseloomulik, et Vasalemma mõisa järgi on nime saanud Keila lademe Vasalemma kihistu.
Rummu karjäär on selle kihistu stratotüüp ehk paik, mille järgi kihistu on kirjeldatud. Karjääri Murru seinas paljandub vee kohal 3 meetri ulatuses puhast Vasalemma kihistu lubjakivi ning vee all on veel 4 meetrit paljandit. Vee all paljandub veel meetri jagu lubjakivi, seejärel tuleb kahe meetri ulatuses mikrokihilist mergli ja puhta lubjakivi vahekihtidega paasi ning paljandi alumise osa moodustavad meetri ulatuses Pääsküla või Saue kihistiku lubjakivid.
Kaevandamine Vasalemmas
Vasalemma ümbruses kaevandatakse paekivi ligi 200 hektari suuruses karjääris. Kuna lähim sadam asub 33 km kaugusel, on kaevandamine suhteliselt vähetasuv. Varem kasutati paekivi ehituses, näiteks Vasalemma mõisa peahoone jaoks, ja lubjapõletamiseks, hiljem on sellest hakatud tegema killustikku.
Kivi vedu on olnud seotud raudteega: Vasalemma raudteejaamast viib harutee Vasalemma karjääri tööstusterritooriumile. Raudteejaamast loe lähemalt loost Vasalemma raudteejaamast.
Rummu karjääri algus
Rummu karjääris alustati kaevandamist 1938. aastal, kui Rummul alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas. Tööjõuna kasutati Murru vangla vange. Karjäär on 2,5 kilomeetrit pikk ja 150–750 meetrit lai ning selle kõrvale on kaevandamisest üle jäänud materjalist tekkinud Rummu aherainemägi.
Rummu alevikus on tänini paekarjäär ja killustikutehas. Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus Rummu Vasalemma valda, nüüd asub see Lääne-Harju vallas.
Kuidas tekkis Rummu järv
1990. aastatel lõpetati vee ärajuhtimine karjäärist ning põhjaveetase hakkas tõusma. Nii tekkis karjääri 88 ha suurune tehisjärv, mida kutsutakse Rummu järveks. Varem oli keskkonnaregistrisse kantud nüüdse järve kohal kaks eraldi veekogu – Läänekarjäär ja Idakarjäär. Murru vangla suleti 2012. aasta lõpus.
Karjääri ja endise Murru vangla territooriumi hoiab ja arendab Rummu Invest OÜ. 21. sajandil on karjääri rajatud veepark, rentida saab vesirattaid ja SUP-lauda ning territooriumil töötab suvekohvik.
Padise klooster – marmorist ehitatud
Kõige kuulsam Vasalemma paekivist ehitis on Padise klooster. See oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad. 1250. aasta paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks ning ehitamist alustati 1317. aastal.
1343. aastaks valmisid keldrikorrus ja osa põhikorruse müüridest, kuid Jüriöö ülestõusu ajal klooster põletati ja 28 munka tapeti. Ehitustööd jätkusid 1370. aastate paiku ning põhihoonestik pühitseti 1448. aastal. Ehitus kestis vaheaegadega üle 200 aasta.
Kloostrist mõisaks
Liivi sõjas 1559. aastal hõivas kloostri Liivi ordu, lõpetas munkade tegevuse ja muutis peahoone kindluseks. Seejärel vahetas see mitu korda omanikku – hertsog Magnus, rootslased ja venelased –, kuni 28. detsembril 1580 pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased kloostri Rootsi sõjaväele. Varem, 1576. aastal, olid kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga pärast kahepäevast piiramist ja ägedat suurtükitule loovutanud kloostri venelastele. Korduvate piiramiste järel oli klooster osaliselt varemeis. Seda mainiti ka 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid õigustest mitme Eestimaa linnuse üle.
1622. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Rammid kasutasid kloostrit ligi 150 aastat eluhoonena, kuni see 1766. aastal põles. 1770. aastatel ehitati kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone, mille ehituskivid saadi kloostri varemetest. Samad Rammid rajasid hiljem ka Vasalemma abimõisa.
Klooster täna
Kloostri restaureerimist ja uurimist alustati 1936–1939 Villem Raami juhtimisel ning 2018–2019 tehti mahukad konserveerimistööd. Alates 2020. aastast on klooster ja külastuskeskus Padise mõisa endises valitsejamajas külastajatele avatud. Kloostri omanik on Lääne-Harju vald.
Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud Eesti vanim, 14. sajandist pärinev kirikukell, mis asub praegu Risti kirikus.
Kloostri ümbrus
Kloostri juures asus ka talurahva Püha Antoniuse kabel, mis arheoloog Villu Kadaka hinnangul rajati 1400. aasta paiku, sest tsistertslaste kommete hulka ei kuulunud lihtrahva lubamine kloostrikirikusse. Ligi 20 meetrit pikk ja kümme meetrit lai hoone oli ehitatud ida-läänesuunalisena ning selle ümber oli maetud surnuid. Kirik lammutati Liivi sõja ajal.
Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes see 20. sajandi algupoolel osaliselt maalihkes. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud ka haruldane 14. sajandi Kolgata grupp, mis asub praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus. Von Rammide käes püsis Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal; viimane omanik oli Fridolf von Ramm.
Keila kirik ja Vasalemma mõis
Vasalemma “marmorit” on ehituskivina kasutatud ka Keila kiriku ehitamisel. 19. sajandi lõpus ehitati sellest Vasalemma mõisa uusgooti peahoone, mida on peetud Eestis üheks ilusamaks omataoliseks, ning 1913. aastal mõisa tuuleveski viiekorruseline allosa. Mõisast ja veskist loe lähemalt lugudest Vasalemma mõisa peahoonest ja Vasalemma aleviku ajaloost.
Allikad
- Vikipeedia: Vasalemma marmor
- Vikipeedia: Rummu karjäär
- Vikipeedia: Rummu
- Vikipeedia: Vasalemma vald
- Vikipeedia: Padise klooster
- Vikipeedia: Vasalemma mõis
