KINNITATUD
Vasalemma Vallavolikogu
18.02.1998 määrusega nr 6
Muudetud Vasalemma Vallavolikogu 22.02.2000 määrusega nr 3
VASALEMMA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD
I ÜLDSÄTTED
1. Vasalemma Vallavolikogu (edaspidi volikogu) tööd reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Vasalemma valla põhimäärus, käesolev töökord ning muud Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid.
2. Volikogu tehnilist teenindamist korraldab volikogu kantselei.
3. Käesoleva töökorra muutmisel trükitakse kogu töökord uuesti ning selle üks eksemplar peab olema kättesaadav igale volikogu liikmele.
4. Töökorras on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses:
4.1 poolthäälte enamus – poolt hääletab rohkem kohalviibivaid volikogu liikmeid kui vastu;
4.2 volikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust;
4.3 konsensus – kui ettepaneku poolt hääletavad kõik kohalviibivad volikogu liikmed;
4.4 kvoorum – volikogu otsustusvõimelisus, kui istungil osaleb vähemalt pool volikogu
koosseisust.
5. Kui mõni töökorra sätetest osutub seadusega või põhimäärusega vastuolus olevaks, kohaldatakse seaduses või põhimääruses sätestatut.
II VOLIKOGU ISTUNGID
6. Volikogu töövorm on istungid.
7. Volikogu esimees või tema asendaja (aseesimees, volikogu vanim liige) kutsub korralise volikogu istungi kokku vastavalt käesolevale korrale, valla põhimäärusele ja kohaliku omavalit-
suse korralduse seadusele.
8. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutamisele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele üle antud või teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit volikogu sekretärilt.
9. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, igal täisnädala kolmandal teisipäeval alates kella 15.00-st. Kui korralise istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu eestseisus istungi läbiviimiseks muu päeva.
10. Volikogu esimees või tema asendaja võib volikogu istungi kokku kutsuda kui seda nõuab vallavalitsus või kirjaliku avalduse alusel vähemalt neli volikogu liiget nende poolt
tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sel juhul teatatakse volikogu kokkukutsumisest volikogu liikmetele analoogiliselt käesoleva töökorra punktis 8 sätestatule.
11. Volikogu istungist osavõtt registreeritakse istungi juhataja juures istungi alguses. Vallavolikogu liige loetakse istungilt lahkunuks, kui ta on oma lahkumise istungi juhataja juures registreerinud.
III VOLIKOGU ESIMEES
12. Volikogu esimees:
12.1 korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab
eestseisuse ja kantseleiga nende ettevalmistamist;
12.2 esindab Vasalemma valda ja selle volikogu vastavalt seadustele, valla põhimäärusele ja
volikogu poolt antud pädevusele;
12.3 kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele otsustele ja teistele dokumentidele;
12.4 annab tööandja, volikogu, esindajana vallavanema ning volikogu palgaliste teenistujate ja
volikogu vahelisi suhteid korraldavaid käskkirju;
12.5 korraldab kantselei juhatajana volikogu kantselei tööd;
12.6 omab õigust nõuda nii suuliselt kui avalduse alusel vallavanemalt, vallavalitsuselt ja kõigilt
valla allsutustelt ning ettevõtetelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu
pädevusse kuuluvates küsimustes;
12.7 juhatab volikogu eestseisuse koosolekut;
12.8 on majanduslike huvide deklaratsioonide hoidja Vasalemma vallas;
12.9 annab loa vallavanemale ja vallavolikogu palgalistele teenistujatele tegutseda
korruptsioonivastases seaduses (RT I 1999,16,276) § 19 loetletud elualadel;
12.10 omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
12.11 täidab muid talle seadustega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt pandud
ülesandeid;
12.12 volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline.
IV VALLAVOLIKOGU KOMISJONID
13. Volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ja muude ülesannete täitmiseks moodustatakse volikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon) ja vastavalt vajadusele ka volikogu ajutised komisjonid ja töögrupid, millede esimehed peavad olema volikogu liikmed.
14. Komisjonide nimetusi, moodustamist, nende liikmete arvu ja töökorraldust reguleerib volikogu oma õigusaktidega.
15. Komisjon koostab ja valmistab ette volikogu õigusaktide eelnõud, annab nende suhtes arvamusi ja vastab arupärimistele. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele, mis lisatakse komis- joni arvamusele.
16. Komisjon võib volikogu istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu järgmise korralise istungi päevakorda.
17. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse ja munitsipaalasutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
18. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
19. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
V VOLIKOGU EESTSEISUS
20. Volikogu istungi päevakorra koostamiseks ja õigusaktide eelnõude esitamisvalmiduse üle otsustamiseks moodustab vallavolikogu eestseisuse.
Sinna kuuluvad:
21.1 volikogu esimees;
21.2 volikogu aseesimees;
21.3 komisjonide esimehed;
21.4 fraktsioonide esimehed või nende asendajad;
21. Eestseisusel on vallavolikogu juhtiva komisjoni õigused.
22. Eestseisusel on õigusaktidede eelnõudele hinnangu andmise ja täiendavale menetlusele tagasiükkamise õigus.
23. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mida juhatab volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja.
24. Eestseisuse koosolekust võtab kohustuslikult osa vallavanem või tema poolt määratud esindaja ja vajadusel ka eelnõude esitajad (autorid).
25. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos õigusaktide eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks.
26. Eestseisuse koosolekud toimuvad üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees võib vajadusel kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku, informeerides sellest eestseisuse liikmeid vähemalt kaks päeva ette.
27. Eestseisuse koosolekuid protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Protokollid säilitatakse vallavolikogu kantseleis ning ärakiri esitatakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul.
28. Eestseisuse koosolek on õiguspädev kui sellest võtavad osa vähemalt pooled eestseisuse liikmed. Eestseisuse otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl.
29. Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega.
VI VOLIKOGU FRAKTSIOONID
30. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib end registreerida volikogu fraktsioonina, kusjuures valimistel osalenud nimekiri saab registreerida volikogus ühe fraktsiooni. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega.
31. Fraktsioon valib endale esimehe (soovi korral ka aseesimehe).
32. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja esindaja eestseisuses ning kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
33. Volikogus esitab fraktsiooni seisukohad selle esimees või fraktsiooni volitatud esindaja.
34. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti või parandusettepaneku hääletusele panemist nõuda kuni 15-minutilist vaheaega nõupidamiseks.
VII VOLIKOGU PÄEVAKORRA ETTEVALMISTAMINE
35. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada:
29.1 vähemalt 1% häälteõiguslikest Vasalemma valla elanikest;
29.2 vallavolikogu komisjonid;
29.3 vallavolikogu liikmed;
29.4 volikogu eestseisus;
29.5 volikogu fraktsioonid;
29.6 vallavalitsus;
29.7 vallavanem.
36. Üldjuhul võetakse õigusakti eelnõu volikogus arutusele, kui see on esitatud hiljemalt 2 nädalat enne volikogu istungit.
37. Vallaelanike poolt esitatakse õigusakti eelnõu vallavalit- susele, millele lisatakse allkirjadega varustatud eelnõu esitajate nimekiri. Kui esitatud eelnõus käsitletav küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle 2 nädala jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu arutelul vallavalitsuses ning volikogus.
38. Volikogu istungi päevakorra koostamine toimub volikogu eestseisuse poolt õigusaktide algatamise õigust omavate subjektide esitatud määruse- ja otsuse-eelnõude ning parandus- ettepanekute alusel. Määruse- ja otsuse-eelnõud ning parandusettepanekud tuleb esitada menetlemiseks vallavolikogu kantseleisse mitte hiljem kui seitse päeva enne eestseisuse koosolekut. Vallavolikogu kantseleis tuleb eelnõudele märkida esitamise kuupäev, kellaaeg ja esitaja. Peale nimetatud tähtaega, kuid enne eestseisuse koosolekut, esitatud eelnõude ja parandusettepanekute volikogu istungi päevakorda võtmise otsustab eestseisus oma koosseisu häälteenamusega.
39. Esitatud eelnõu suunamine komisjonidesse toimub kantselei poolt. Komisjonil on õigus nõuda eelnõu läbivaatamiseks vähemalt 3 tööpäeva.
40. Volikogu istungieelse menetluse läbinud eelnõu saadetakse kantselei kaudu eestseisusele.
41. Eelnõu esitajal on õigus teha kantseleile ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes. Igal õigusaktide eelnõude esitamise õigust omaval subjektil on õigus saada volikogu kantseleist informatsiooni juba esitatud eelnõude olemasolu ja nende menetlemise käigu kohta, et jõuda õigeaegselt esitada alternatiive ja parandusettepanekuid. Jooksva eelarveaasta jooksul eelarvet mõjutavaid juba vastuvõetud õigusakte saab muuta ainult muutmisele kuuluva õigusakti esitaja ettepanekul.
42. Komisjonid või vallavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg.
43. Iga vallavolikogu liige võib esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Volikogu pädevuse piires võib volikogu liige arupärimisi esitada ka teistele ametiisikutele.
44. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu kantseleile, kusjuures seal peab olema näidatud küsimuste esitaja, adressaat, esitamise aeg ja küsimuste sisu. Arupärimise edastab adressaadile kantselei sekretär.
45. Arupärimisele peab selle esitaja saama volikogu kantselei kaudu või isiklikult kirjaliku vastuse, kui ta seda nõuab.
46. Kirjalik vastus arupärimisele peab laekuma kuu aja jooksul. Kui arupärimises on nõutud suulist vastust või kirjalik vastus ei rahulda küsijat, kuulub arupärimine vastamisele järgmisel volikogu istungil läbides eelnevalt eestseisuse.
47. Arupärimise esitaja nõudmisel võib volikogu avada nimetatud küsimuses diskussiooni, määrates eelnevalt selleks kulutatava aja.
VIII VOLIKOGU PÄEVAKORRAPROJEKTI KOOSTAMINE
48. Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu eestseisus volikogu istungi päevakorraprojekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra.
49. Päevakorraprojektis peab olema näidatud volikogu määruste ja otsuste nimetus ja esitaja, samuti arupärimise-küsimuse lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab olema näidatud, kes on selle esitaja.
IX VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE
50. Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Kui volikogu esimees või aseesimees puudumise või enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab volikogu istungit vanim kohalolev vallavolikogu liige. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Istung kuulutatakse kinniseks kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
51. Istungi alustamiseks on vajalik registreeritud kvoorum. Kui ühe tunni jooksul arvates istungi kavandatud algusest ei ole kvoorumi puudumise tõttu võimalik istungit alustada, fikseeritakse volikogu otsustusvõimetus ning istung jäetakse pidamata. Järgmise istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.
52. Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistuse kohta.
53. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval.
54. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord. Seda tehakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele.
55. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallavolikogu liimete, fraktsioonide, komisjonide ja eestseisuse avaldused. Kui avaldus või eelnõu ja enne istungi algust kirjalikult laekunud eelnõude parandusettepanekud ja alternatiivsed eelnõud on enne volikogu algust kirjalikult kõikidele vallavolikogu liikmetele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda.
56. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise neile otsustab volikogu istungi juhataja.
57. Ettekande aeg pole piiratud, kaasettekanne 15 minutit, sõnavõtt 5 minutit, repliik 2 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda. Kõneleja palvel võib istungi juhataja lisada talle aega või katkestada sõnavõtu.
58. Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavalitsuse või komisjoni liikmele.
59. Küsimuse esitamise ja sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.
60. Samas päevakorrapunktis saab üks vallavolikogu liige esitada kaks küsimust, võtta sõna sõnavõtuks ühel korral ja repliigiks ühel korral.
61. Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja.
62. Kui on ka teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta.
63. Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras järgides kõiki protseduurilisi reegleid.
64. Kui läbirääkimisteks ettenähtud aeg on ammendatud, otsustab volikogu või volikogu esimees, kas lõpetada läbirääkimised. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komis- jonide ja fraktsioonide esimeestel õigus 2-minutiliseks lõppsõnaks.
X EELNÕUDE MENETLEMINE VOLIKOGUS
65. Eestseisuses heakskiidetud volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele kui seda nõuab või sellise ettepaneku teeb eelnõu esitaja või volikogu eestseisus.
66. Eelnõude saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.
67. Järgmisele lugemisele saadetud eelnõu täiendavat menetlemist korraldab vallavolikogu kantselei ja uuesti volikogule esitamise otsustab eestseisus.
68. Volikogu istungi juhataja võtab vastu normitehnilistele nõuetele vastavad parandusettepanekud ja alternatiivsed eelnõud, mis laekuvad volikogu istungi juhatajale hiljemalt üks tund enne istungi algust. Sel juhul eelnõu päevakorda võtmise käesoleval volikogu istungil otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. Üks tund enne volikogu istungi algust esitatud uus päevakorrapunkt vajab päevakorda võtmiseks kohalolijate poolthäälte konsensust.
69. Punkti 68 kohaselt esitatud ja päevakorda võetud parandusettepanekud pannakse hääletamisele ja volikogu koosseisu häälteenamuse saanud parandusettepanekud kirjutatakse redaktsioonitoimkonna poolt eelnõusse sisse. Parandatud eelnõu hääletamisele panemine tõstetakse sel juhul istungi juhataja äranägemisel mõne päevakorrapunkti võrra edasi. Parandatud eelnõu võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
70. Analoogiliselt käitutakse alternatiivsete volikogu päevakorda võetud eelnõude olemasolul. Enim poolthääli saanud eelnõu pannakse lõpphääletusele, kus on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
71. Kui eelnõu otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda.
72. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg.
73. Eelnõu esitajal on õigus eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis.
74. Volikogu võib eelnõu esitajale tagasi saata (menetlusest väljaarvata). Sel juhul on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
75. Eelnõude vastuvõtmiseks on üldjuhul vajalik poolthäälte enamus v.a. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, valla põhimääruses ja käesolevas töökorras loetletud juhud, kus on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
XI EELNÕUDE REDIGEERIMINE
76. Eelnõude redigeerimist korraldab volikogu kantselei. Eelnõude redigeerimise õigus on ka selle esitajal.
77. Redaktsioonitoimkond moodustatakse volikogu otsusel konkreetse eelnõu redigeerimiseks. Volikogu võib redaktsioonitoimkonna ülesanded panna ka mõnele olemasolevale komisjonile. Olenemata sellest, millisele komisjonile pandi redaktsioonitoimkonna ülesanded, peab sellesse kuuluma eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus redaktsioonitoimkonnas osaleda vähemalt ühe liikmega. Redaktsioonitoimkond valib endale esimehe, kes kogub kõik kirjalikud ettepanekud, esitab redigeeritud eelnõu volikogule ja vastutab eelnõu lõpliku redaktsiooni eest.
78. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled selle liikmed, sh esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, lahendab vaid- lused poolthäälte enamusega, häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvemusele.
79. Volikogu esimees paneb redaktsioonitoimkonna poolt esitatud eelnõu hääletusele. Volikogus redigeeritud eelnõu peab saama volikogu koosseisu häälteenamuse.
XII HÄÄLETAMINE
80. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise teel. Hääletamist korraldab istungi juhataja.
81. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. Hääletusvormi muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega.
82. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel. Umbusal- duse avaldamine on volikogu otsusel kas salajane või avalik.
83. Volikogu otsustused fikseerib koosoleku juhataja.
84. Volikogu otsused tehakse üldjuhul kohalviibivate volikogu liikmete poolthäälte enamusega, välja arvatud käesolevas töökorras, valla põhimääruses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud erisätted.
85. Peale läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni 15-minutilist vaheaega nõupidamiseks. Hääle- tamise eel on igal volikogu liikmel õigus nõuda kvoorumi kontrollimist. Kui kvoorum puudub, katkestatakse antud küsimuse arutamine.
86. Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletus-protseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis kordushääletus on nimeline.
87. Volikogi esimehe, komisjoni esimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme vastu võib algatada umbusalduse avaldamise vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. Päevakorda võetakse see otsuse-eelnõuna üldises korras peale eestseisuse koosoleku läbimist. Pärast läbirääkimisi pannakse umbusalduse avaldamist käsitlev volikogu otsuse-eelnõu hääletusele. Kui umbusalduse avaldamise poolt on koosseisu häälteenamus, loetakse umbusaldusavaldus vastuvõetuks, mis toob kaasa vastava isiku ametist vabastamise.
88. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
XIII TAANDAMINE
89. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
90. Käesoleva töökorra punktis 89 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
XIV VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE AVALDAMINE NING JÕUSTUMINE
91. Volikogu õigusaktid vormistatakse 3 tööpäeva jooksul volikogu kantseleis ning neile kirjutab alla volikogu esimees.
92. Volikogu määrused jõustuvad ja nad avalikustatakse või avaldatakse Vasalemma valla põhimääruses ning seadustes sätestatud korras.
93. Volikogu otsused jõustuvad ja nad avalikustatakse Vasalemma valla põhimääruses ja seadustes sätestatud korras. Otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.
94. Volikogu õigusaktid vormistatakse ning avalikustatakse eesti keeles.
95. Volikogu õigusaktid peavad olema Vasalemma valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele.
XV VOLIKOGU TÖÖ AVALIKUSTAMINE
96. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Volikogu istungi või selle osa võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed ja vallavanem või teda asendav
vallavalitsuse liige. Kinnist istungit ei protokollita, fikseeritakse ainult seal vastuvõetud otsused.
97. Volikogu istungitest ning eestseisuse ja komisjonide koosolekutest koostatakse protokollid, millele kirjutab alla istungi või koosoleku juhataja. Volikogu istungi protokollile lisatakse seal vastuvõetud määrused ja otsused.
98. Volikogu, eestseisuse ja komisjonide protokollid avalikustatakse volikogu kantseleis.
99. Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungi protokoll peavad olema kättesaadavad vallavolikogu kantseleis ja valla raamatukogudes.
