Vasalemma vald asub Harjumaa loodeosas, kümnekonna minuti autosõidu kaugusel Keila linnast ning on ümbritsetud Keila, Padise, Kernu ja Nissi vallaga.
Kolm asulat – Vasalemma, Rummu ja Ämari alevik – ning kaks küla – Lemmaru ja Veskiküla – moodustavadki kokku 38,66 m²suuruse 2989 elanikuga (1.detsember 2006. a) Vasalemma valla.
Vasalemma on tuntuks saanud oma maavara – Vasalemma marmoriga. Meie põhikooli hoone, 1890-93. aastani neogooti stiilis ehitatud mõisahoone, on kohalikust paekivist ja vallasüdameks nii emotsionaalses kui geograafilises mõttes. Suur osa valla territooriumist moodustavad aga kinnised alad: Murru vangla ja Ämari Lennubaas.
Hea transpordiühendus, kaunis loodus, Keila, Paldiski, Tallinna ja Haapsalu lähedus ning väljakujunenud infrastruktuur on vajalikud eeldused nii ettevõtluse arendamiseks kui eluasemete rajamiseks.
Tere tulemast Vasalemma valda!
Vasalemma alevik
Juba 1241. a Taani Hindamisraamatus nimetatud küla, praegune vallakeskus (ca 850 el) paikneb Tallinnast 38 km edelas, Keila – Haapsalu maantee ja raudtee vahel. Siinkandis leiduvat kvaliteetset paekivi on kasutatud ehitamiseks ja lubja tootmiseks juba ammu. 13. saj ehitasid mungad Padisele kohapealt murtud paest kabeli ja kloostri, seejärel püstitati Harju-Risti ja Madise kirikud, hiljem ka Vasalemma ja Laitse lossid. 19. saj lõpul puhkes õitsele paest ristide ja hauakivide valmistamine. Pärast raudtee rajamist (1905) oli mõttekas hinnalise paekivi tootmine sellele lähemale tuua ja 1920-tel asutatigi karjäär Vasalemma jaama juurde. Madala mere korallrahudest tekkinud ja peaaegu puhtast kaltsiumkarbonaadist koosnevat kristalset lubjakiviladet hakati nimetama Vasalemma marmoriks. Kergesti töödeldavat kaunist ehituskivi eksporditi Peterburi, Soome, Rootsi ja Ida-Preisimaale. Samaaegselt karjääriga tekkis kaunisse nõmmemännikusse kena aedlinn, mis alguses oli tallinlaste suvituskohaks. Mõnus aedlinnamiljöö on säilinud ka praegu. Kohe vallapiirilt vasemale pöörates jõuate kena vallamaja juurde, kus paiknevad ka postkontor, apteek ja ilusalong. Sama Ranna tee viib raudtee taga asuvasse ligi 200 ha suurusesse paekarjääri, mille põhjaosas kõrguvad maalilised valged paetolmu mäed. Nendelt avaneb üllas vaade 7-10 m sügavusele karjäärile, süvendi seintel saab tutvuda paekihtide koostisega. Varem murti siinset jämedateralist paemarmorit käsitsi ehituskiviks, lubjapõletamiseks, monumentideks ja põranda- ning lauaplaatideks. Nüüd läheb see peamiselt killustikuks, kuid paasi kasutatakse ka heitvete puhastamisel, paberi- ja suhkrutööstuses jm. Kaevandamisega tegeleb AS Partek Nordkalk. Pärast raudteeülesõitu vasakule pöörates olete Ohtu teel, paremale minnes aga jõuate Laitse suvilatepiirkonda. Teele jäävalt Vähepere sillalt (2,5 km jaamast) sobib alustada paadimatka Vasalemma jõel.
Aedlinna ainuke ajalooline hoone on raudteejaam. Aleviku lõunaküljel on 4 pisijärve ja supluskohana kasutatav veega täitunud endine paekarjäär, mille tammtee kaheks jaotab. Siin asub ka tuntud Vasalemma krossirada, selle ümbruses leidub mitmeid laagri- ja lõkkepaiku.
Vasalemma jaamahoone
Veskiküla
Vasalemma jõe kallastel paikneb siinkandi põlisasustus: maanteest vasemale jääb Lemmaru, paremale aga Veskiküla. Kohe pärast silda näete vasakul ilusat neogooti stiilis lossi, mis on ehitatud kohalikust marmorist. Väike Padise abimõis iseseisvus 1825. a ja läks 1886. a Saku mõisahärrale, suure õlletehase asutajale Valerian von Baggehufvudtile. Tema ehitaski 1890-93. a 8-tahulise sakmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhke inglisepärane mõisahoone, mis alates 1919. a tegutseb koolimajana. Tänu sellele on Vasalemma loss terviklikult säilinud, kaunimateks ruumideks on vestibüül ja kassettlae ning terrassiga söögisaal, säilinud on ka ümarad malmahjud. Väikeses pargis on võimas elupuuallee ja mälestuskivi siinsele õpetajale ja kirjanikule Julius Oengole. Mõisa vastas, jõe kaldal näete unikaalset ülalt laienevat kandilist paetorni – siin asub Veskitalu 1913. a valminud ca 15 m kõrgune, 5-korruseline tuule- ja vesiveski. Tiivik kukkus 1938. a alla ja praegu on ainulaadne rajatis kasutusel vaid panipaigana. Sellegipoolest võite paluda lahkelt pererahvalt luba üles vaadet nautima minna.
Ämari
Pärast mõisahoonet pöörab sajakonna meetri pärast Haapsalu maanteelt tee paremale. Suunaviit lubab 2 km pärast Ämarisse jõudmist. Kauni männimetsa all kõrguvad ootamatult viiekordsed majamürakad – jäänukid nõukogude-aegsest sõjaväe lennubaasi teenindanud kinnisest linnakust. Praeguseks on alles jäänud kümmekond viiekordset ja mõned Stalini ajal ehitatud kahekordsed korterelamud. Alevikus asub ka valla venekeelne põhikool, kus 2006/07 õ-a õpib 85 last. Tänapäeval on Ämari laiemale üldsusele samuti teada lennubaasi asukohana, mida seostatakse tulevikus NATO-ga.
Ämari mändide all on kunagiste hukkunud lendurite matmispaik, mida kohalikud elanikud korras hoiavad.
Karjäärijärv ja Rummu
Üks Lääne-Harjumaa üllatavamaid ja vähemtuntud paiku on sügavsinise vee ja kõrgete kallastega järv Rummu paekarjääris. Ometi asub see vahetult Keila – Haapsalu mnt ääres, vaadet varjab vaid 200 m laiune paejäätmetega kaetud tühermaa. Täpselt 1 km kauguselt Ämari teeristist pöörab vasakule konarlik, kuid siiski ka sõiduautole läbitav teejupp. Otse minnes jõuate muljetavaldavale paeplatoole, mille servades vedeleb võimsaid paerahnusid ja –lahmakaid, ees loksub aga selge veega püstloodselt sügavnev järv. Ümber järve kulgeb tee, millele pääsete kohe teeotsast veelkord vasakule (Vasalemma poole) pöörates või Riisipere teelt talude juurest (500 m ristteest) paremale sõites, mööda kena kasealleed. Veepinnast 5-6 m kõrguse, Vahemere rannikut meenutava idakalda juures on kõrge pangasaar, kaldal aga rändrahn ja hõre kadastik, mille vahel on hea laagris olla. Kalameeste lemmikpaigad on lõunaranna madalal poolsaarel. Lääne pool juhib teejupp Teid järvekaela juurde, kust avaneb huvitav vaade okastraataedade ja valvetornidega vanglaterritooriumile ning võimsale valgele, ligi 70 m kõrgusele lainelise pinnaga paetuhamäele. Suur Murru vangla ja killustikutehas asuvad kohe maantee ääres, järve loodekaldal, teest paremal aga neid teenindav Rummu alevik, kus on mitu kauplust. Tuhamäe kohal hoiab veidi vasakule mõnus vana teelõik, mis viib valla läänepiirile, Kaseperre. Sellelt vasakule, ümber mäe minnes jõuate ülaltutvustatud ümber järve kulgevale teele. Kaseperest 500 m Madise pool paremale hoides satute läbi endise õhutõrjepatarei . Ämari lennuväljale viivale teele ja edasi Suurkülla.
Rummu järv Rummu tuhamägi
