Kulu põletamine on keelatud alates lumesulamisest
Seoses kevadperioodiga juhib päästekeskus elanike tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadistel heakorratöödel aset leidvatel kulupõletamistel. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kontrolli alt väljunud põlengutele, mis on alguse saanud tuleohutusnõuete mittetäimisest kulu ja prahi põletamisel. Sellel kevadel on Tallinnas ja Harjumaal registreeritud juba üle 10 maastikutulekahju.
Hetkel on keskkonnaministeeriumis välja töötamisel määrus, millega kulupõletamine keelatakse lumesulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni, ehk ajal mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Määrus loodetakse vastu võtta lähinädalatel.
Kulupõletamise keeluajal teevad päästeasutused koostöös politsei ja keskkonnainspektsiooni ametnikega keelust üleaastujate tabamiseks kontrollreide. Rikkujaid võib oodata rahatrahv kuni 18 000 krooni ulatuses füüsilistele ja 50 000 krooni ulatuses juuriidilistele isikutele. Läinud aastal tuvastas keskkonnainspektsioon Harjumaal 10 rikkumist ja trahvis üheksat inimest 7800 krooni suuruses summas.
Möödunud aastal toimus Eestis 4726 kontrolli alt väljunud kulupõlengut, kulutuli nõudis kevadel neli inimelu.
Põhja-Eesti päästekeskuse töötajad sõitsid aprillist augustini kulupõlengutele 2001 korral. Tallinnas tuli päästjatel sõita samal ajal kulupõlenguid kustutama 218 korral.
Lisaks metsale ja maastikule said Harjumaal kulu- ja prahipõlengutest alguse saanud tulekahjudes kannatada või hävisid täielikult ka mitmed elu- ja majapidamishooned.
Päästekeskus tuletab inimestele meelde, et tule tegemisel tuleb kinni pidada omavalitsuse territooriumil kehtivatest heakorraeeskirjadest.
Kulu ja prahi põletamine võõral maal on igal juhul keelatud. Maaomanik peab mõistma, et kulu või prahti süüdates langeb kogu vastutus tuletegijale ning ka kõiki tuleohutusnõudeid järgides võib kulupõletamine ohtu seada meie endi ja kaaskodanike hooned, samuti metsad. Seega soovitame jälgida ka naabreid, kas nemad kulu põletamise keelust kinni peavad.
Tuletame siinkohal meelde ka esmased ohutusnõuded lõkke tegemisel:
· Lõkete tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
· Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt: ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Samuti tuleb peale põletamist lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
· Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (ohutuks peetakse kuni 1,5 m/s) ja suunda ning lõkkease ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi), samuti peab arvestama lõkkest lenduda võivate sädemetega.
· Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Enne rohket suitsu tekitava risu, põhu jm põletamist peab veenduma, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust.
Päästekeskus soovitab kõigil maavaldajatel hoida oma maad kulust puhtana ilma kevadise kulupõletamiseta. Selleks soovitame suve jooksul kasvanud rohu niitmise ja prahi koristamisega alustada juba sügisel.
Nähes järelevalveta kulupõlengut, tuleb viivitamatult helistada telefonil 112.
