Vasalemma vald
Vasalemma vald asub Harjumaa edelaosas, Keila – Haapsalu mnt ümbruses ja on tuntud eelkõige hinnalise ehitusmaterjali – Vasalemma marmori leiukohana. Tema naabriteks on Keila, Padise, Kernu ja Nissi vallad. Vaid 38,66 km2 suuruse valla kolmes alevikus (Vasalemma, Rummu ja Ämari) ning vaid kahes külas (Veskiküla ja Lemmaru) elas 2003. a algul 2864 inimest. 50 km pikkune Vasalemma jõgi voolab piki kagupiiri ja jagab seejärel valla ida- ja lääneosaks, suubudes loodes Pakri lahte. Kuigi suur osa valla territooriumist on huvilistele suletud (Ämari lennuväli, Murru ja Ämari vangla Rummul ning Vasalemma karjäär), leidub siin mõndagi põnevat. Tänu vabale tööjõule, raudteeühendusele Tallinnaga ja väljakujunenud infrastruktuurile on vallal potentsiaali ettevõtluse edasiseks arenguks. Vallavalitsuses on teretulnud kõik ettevõtjad ning investorid.
Vasalemma alevik
Juba 1241. a Taani Hindamisraamatus nimetatud küla, praegune vallakeskus (ca 850 el) paikneb Tallinnast 38 km edelas, Keila – Haapsalu maantee ja raudtee vahel. Siinkandis leiduvat kvaliteetset paekivi on kasutatud ehitamiseks ja lubja tootmiseks juba ammu. 13. saj ehitasid mungad Padisele kohapealt murtud paest kabeli ja kloostri, seejärel püstitati Harju-Risti ja Madise kirikud, hiljem ka Vasalemma ja Laitse lossid. 19. saj lõpul puhkes õitsele paest ristide ja hauakivide valmistamine. Pärast raudtee rajamist (1905) oli mõttekas hinnalise paekivi tootmine sellele lähemale tuua ja 1920-tel asutatigi karjäär Vasalemma jaama juurde. Madala mere korallrahudest tekkinud ja peaaegu puhtast kaltsiumkarbonaadist koosnevat kristalset lubjakiviladet hakati nimetama Vasalemma marmoriks. Kergesti töödeldavat kaunist ehituskivi eksporditi Peterburi, Soome, Rootsi ja Ida-Preisimaale. Samaaegselt karjääriga tekkis kaunisse nõmmemännikusse kena aedlinn, mis alguses oli tallinlaste suvituskohaks.
Mõnus aedlinnamiljöö on säilinud ka praegu. Kohe vallapiirilt vasemale pöörates jõuate kena vallamaja juurde, kus paiknevad ka postkontor, apteek ja ilusalong. Sama Ranna tee viib raudtee taga asuvasse ligi 200 ha suurusesse paekarjääri, mille põhjaosas kõrguvad maalilised valged paetolmu mäed. Nendelt avaneb üllas vaade 7-10 m sügavusele karjäärile, süvendi seintel saab tutvuda paekihtide koostisega. Varem murti siinset jämedateralist paemarmorit käsitsi ehituskiviks, lubjapõletamiseks, monumentideks ja põranda- ning lauaplaatideks. Nüüd läheb see peamiselt killustikuks, kuid paasi kasutatakse ka heitvete puhastamisel, paberi- ja suhkrutööstuses jm. Kaevandamisega tegeleb AS Partek Nordkalk. Pärast raudteeülesõitu vasakule pöörates olete Ohtu teel, paremale minnes aga jõuate Laitse suvilatepiirkonda. Teele jäävalt Vähepere sillalt (2,5 km jaamast) sobib alustada paadimatka Vasalemma jõel.
Aedlinna ainuke ajalooline hoone on raudteejaam. Aleviku lõunaküljel on 4 pisijärve ja supluskohana kasutatav veega täitunud endine paekarjäär, mille tammtee kaheks jaotab. Siin asub ka tuntud Vasalemma krossirada, selle ümbruses leidub mitmeid laagri- ja lõkkepaiku. Maanteest põhjas, jõe idakaldal laiub kena kuiv männik, pärast kauplust ja tanklat paremale pöörav tee viib Allika turismitallu (vt esitlus).
Veskiküla
Vasalemma jõe kallastel paikneb siinkandi põlisasustus: maanteest vasemale jääb Lemmaru, paremale aga Veskiküla. Kohe pärast silda näete vasakul ilusat neogooti stiilis lossi, mis on ehitatud kohalikust marmorist. Väike Padise abimõis iseseisvus 1825. a ja läks 1886. a Saku mõisahärrale, suure õlletehase asutajale Valerian von Baggehufvudtile. Tema ehitaski 1890-93. a 8-tahulise sakmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhke inglisepärane mõisahoone, mis alates 1919. a tegutseb koolimajana. Tänu sellele on Vasalemma loss terviklikult säilinud, kaunimateks ruumideks on vestibüül ja kassettlae ning terrassiga söögisaal, säilinud on ka ümarad malmahjud. Väikeses pargis on võimas elupuuallee ja mälestuskivi siinsele õpetajale ja kirjanikule Julius Oengole.
Mõisa vastas, jõe kaldal näete unikaalset ülalt laienevat kandilist paetorni – siin asub Veskitalu 1913. a valminud ca 15 m kõrgune, 5-korruseline tuule- ja vesiveski. Tiivik kukkus 1938. a alla ja praegu on ainulaadne rajatis kasutusel vaid panipaigana. Sellegipoolest võite paluda lahkelt pererahvalt luba üles vaadet nautima minna.
Ämari
Põhja poole suunduv hea asfalttee viib 2 km kaugusele Ämarisse, endisesse salajasse nõukogude sõjaväelinnakusse ja -lennuväljale. Ilusas metsas paiknevad tühjade aknaaukudega korrusmajad, ausambaks olnud tanki platvorm jt pakuvad huvi šokituristidele. Osa elamuid on siiski korrastatud, kunagisest üle 3000-st venekeelsest elanikust on säilinud ca 800. Siin tegutsevad Baltika osakond, vene kool, vangla jt ettevõtteid. Alevikust põhja poole on pääs suletud, seal paikneb nüüdne Eesti Kaitseväe Lennubaas koos kaasaegse radarijaamaga ning 2,5 km pikkuse maandumisrajaga lennuväli, mille baasil on plaan luua siia ka NATO tugipunkt. Asula ümbruses on palju metsaradasid, üks neist viib kirdesse, jõe äärde, sealt piki kallast Allika talu lähistele ja tagasi Ämarisse.
Karjäärijärv ja Rummu
Üks Lääne-Harjumaa üllatavamaid ja vähemtuntud paiku on sügavsinise vee ja kõrgete kallastega järv Rummu paekarjääris. Ometi asub see vahetult Keila – Haapsalu mnt ääres, vaadet varjab vaid 200 m laiune paejäätmetega kaetud tühermaa. Täpselt 1 km Ämari teeristist pöörab vasakule konarlik, kuid siiski ka sõiduautole läbitav teejupp. Otse minnes jõuate muljetavaldavale paeplatoole, mille servades vedeleb võimsaid paerahnusid ja –lahmakaid, ees loksub aga selge veega püstloodselt sügavnev järv. Ümber järve kulgeb tee, millele pääsete kohe teeotsast veelkord vasakule (Vasalemma poole) pöörates või Riisipere teelt talude juurest (500 m ristteest) paremale sõites, mööda kena kasealleed. Veepinnast 5-6 m kõrguse, Vahemere rannikut meenutava idakalda juures on kõrge pangasaar, kaldal aga rändrahn ja hõre kadastik, mille vahel on hea laagris olla. Kalameeste lemmikpaigad on lõunaranna madalal poolsaarel. Lääne pool juhib teejupp Teid järvekaela juurde, kust avaneb huvitav vaade okastraataedade ja valvetornidega vanglaterritooriumile ning võimsale valgele, ligi 70 m kõrgusele lainelise pinnaga paetuhamäele. Suur Murru vangla ja killustikutehas asuvad kohe maantee ääres, järve loodekaldal, teest paremal aga neid teenindav Rummu alevik, kus on mitu kauplust. Tuhamäe kohal hoiab veidi vasakule mõnus vana teelõik, mis viib valla läänepiirile, Kaseperre. Sellelt vasakule, ümber mäe minnes jõuate ülaltutvustatud ümber järve kulgevale teele. Kaseperest 500 m Madise pool paremale hoides satute läbi endise õhutõrjepatarei
Ämari lennuväljale viivale teele ja edasi Suurkülla.
Jalgrattamatk Vasalemmast Padisele ja Laitsesse
Alustage Vasalemma jaamast, autoga tulijad aga vallamaja juurest. Sõitke läbi aleviku vana karjäärijärve juurde, sealt maanteele ning tutvuge lossi ja veskiga. Riisipere teelt pöörake (vt ülal) suure Rummu karjäärijärve äärde ja sõitke piki lõunaranda ümber mäe ning pöörake vasakule, vanale teele. Kaseperest sõitke otse kuulsa Padise kloostri juurde ning tutvuge ka mõisahoonetega (vt Padise vald). Poe tagant sõitke vasakule, siis üle kruusatee, kuni jõuate kõrgel jõekaldal asuva muinaslinnuse aseme juurde. Siit tagasi kruusateele jõudes pöörake 2 korda paremale. Kui olete omale Kallaste talust söögi tellinud, pöörake teeristil veelkord jõe poole tagasi; kui ei, läbige põline Kloostri-Aruküla ja pöörake selle lõunaservalt vasakule (vt kaart). Nüüd seisab ees umbes 8 km metsateid. 700 m pärast pöörab kraavitee täisnurkselt lõunasse, Teie aga jätkake metsarajal vasemale. Taas kraaviäärsele sirgteele jõudes hoidke esimesel võimalusel paremale, seejärel vasakule. Kui lõpuks jõuate Vasalemma – Riisipere teele, minge veidi paremale ja jalutage Munalaskme pargis. Lauda tagant pöörake paremale ning asfaldile jõudes veelkord, kuni saabute Laitse jaama.
Paadimatk Vasalemma jõel
Kuna Vasalemma jõgi pole suur ja siin kanuusõite ei korraldata, tuleb Teil arvestada ajupuudest tekkinud ummistustega ning kindlasti kaasa võtta saag. Parim on alustada Allika talust – siin võite juba õhtul laagri püstitada ja ettevalmistused teha (näiteks vanade matkasüstade kokkupanek). Kindlasti tuleb paluda, et keegi pererahvast Teile Jõesuusse järgi tuleks ja juhid autode juurde tooks. Halva ilma vms korral võite lõpetada Vanaveskil, nüüdsel mobiiliajastul ei ole see probleemiks.
Kui olete läbinud vasemal laiuva puisniidu, on aeg teha luureretk vanade Ämari lennukiangaaride juurde (500 m). Seejärel jääb paremkaldale Klooga raba ja järv (1,2 km), hiljem on kallastel ilusad metsateed ja üksikud talud. Käredam vool on Vanaveski silla ümbruses, küla vahel, pärast kena metsa aga jõuategi Jõesuu sillale Madise – Laoküla teel. Madala kõrkjarannaga tutvumiseks ja supluseks tasub korraks merele välja sõita.
You may also like
