Vasalemmast vaid mõnekümne minuti autosõidu kaugusel, Lääne-Harju vallas, seisavad Padise kloostri paekivimüürid. See on üks Põhja-Euroopa olulisemaid keskaegseid kloostrivaremeid ning paik, mille ajalugu ulatub tsistertslaste munkadest Liivi sõja ja Rootsi aja kaudu tänapäeva kontserdisaalini. Selles artiklis anname ülevaate kloostri ajaloost, sellest, mida seal täna näha saab, ja praktilisest külastusinfost.
Tsistertslaste klooster Padisel
Vikipeedia andmetel oli Padise klooster 14. sajandil ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad. Juba umbes 1250. aastal ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks ning ehitusega alustati 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.
Ehitus kestis vaheaegadega üle 200 aasta. 1343. aastaks oli valmis keldrikorrus ja osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus: klooster põletati ja seal olnud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil töödega jätkati. Põhihoonestik pühitseti 1448. aastal.
Kloostri ees asus ka talurahvale mõeldud Püha Antoniuse kabel. Arheoloog Villu Kadaka hinnangul rajati see umbes 1400. aasta paiku, sest tsistertslaste kommete järgi ei lubatud lihtrahvast kloostrikirikusse. Ligi 20 meetrit pikk ja kümme meetrit lai hoone lammutati Liivi sõja ajal.
Sõjad ja vallutused
Kloostri tegevus lõppes Liivi sõjas 1559. aastal, kui Liivi ordu selle hõivas ja muutis peahoone kindluseks. Sõja käigus ehitati juurde täiendavaid kindlustusi tulirelvade jaoks. 1560. aastal oli klooster hertsog Magnuse valduses, kellelt rootslased selle 1561. aasta sügisel vallutasid.
1576. aastal andsid kaitsjad pärast kahepäevast piiramist ja ägedat suurtükitule klooster venelastele üle. Vene väed hoidsid seda kuni 28. detsembrini 1580, mil nad pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid kloostri Rootsi sõjaväele. Korduvate piiramiste tõttu oli hoone selleks ajaks osaliselt varemeis.
Kloostrit juhtisid abtid, kelle nimed on säilinud alates 14. sajandi algusest. Vikipeedia nimekirja järgi oli esimene teadaolev abt Johannes, kes juhtis kloostrit arvatavasti aastatel 1317–1320, ning viimane Georgius Conradi aastatel 1555–1559, vahetult enne kloostri tegevuse lõppu. Padist mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui Venemaa loobus õigustest mitme Eestimaa linnuse ja nende läänide üle. Rootsi asehalduriks Tallinnas ja Padise lossiläänis oli siis Erik Gabrielsson Oxenstierna.
Rammide mõisast varemeteni
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Padise kloostri 1622. aastal Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit, eelkõige kahekorruseliseks ehitatud kirikut, eluhoonena. 1766. aastal klooster põles ja on sellest ajast osaliselt varemeis. Pärast põlengut ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone, mille ehituskivid saadi kloostri varemetest. Von Rammide suguvõsale kuulus mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal.
20. sajandi algupoolel purunes jõe poole kaldus savikihile rajatud väravatorn osaliselt maalihkes. Kloostri korrastamise, restaureerimise ja põhjalikuma uurimisega alustati 1936–1939 Villem Raami juhtimisel.
Padise klooster täna
Aastatel 2018–2019 tehti kloostris mahukad konserveerimistööd ning alates 2020. aastast on klooster koos külastuskeskusega Padise mõisa endises valitsejamajas külastajatele avatud. Kloostri omanik on Lääne-Harju vald. Vikipeedia andmetel on Padise klooster esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai.
Puhka Eesti lehe järgi on kloostri kirikusaal hea akustika ja erilise aura tõttu kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud 14. sajandist pärit kirikukell, mis on Eesti vanim ja asub praegu Harju-Risti kirikus, ning samast sajandist pärit haruldane Kolgata grupp, mida eksponeeritakse Niguliste kirikus.
Praktiline info külastajale
Puhka Eesti andmetel on Padise klooster avatud:
- 1. oktoobrist 30. aprillini reedest pühapäevani kell 11–16;
- 1. maist 30. septembrini teisipäevast pühapäevani kell 11–18.
Aadress on Kloostri, Padise küla, Lääne-Harju vald. Kloostris pakutakse ka giidiga tuure. Infot saab telefonil +372 5352 3215 või e-posti aadressil info@padise.ee. Kuna praegu kehtivad talvised lahtiolekuajad, tasub nädala sees minnes enne helistada.
Miks Vasalemma kandi inimesele huvitav
Padise kloostri lugu on seotud sama paekivimaastikuga, mis on kujundanud ka Vasalemma. Mõlemad asuvad tänases Lääne-Harju vallas ning keskaegse ehituse, mõisaaja ja 20. sajandi muutuste jäljed on kogu piirkonnas sarnased. Talvine pärastlõuna kloostrimüüride vahel ja jalutuskäik mõisapargis on hea viis kohalikku ajalugu lähemalt tundma õppida.
